11. septembril 1857. aastal surmasid 50 kuni 60 kohalikku Lõuna-Utah’ maakaitseväelast indiaanlastest liitlaste abiga umbes 120 väljarändajat, kes olid vankritega teel Californiasse. See traagiline sündmus, milles jäi ellu vaid 17 alla kuue aastast last, leidis aset Mountain Meadowsi nimelises orus, umbes 56 kilomeetrit Cedar Cityst edela pool.
Kuna kuritöö toimepanijad olid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed, on Kirik püüdnud mitmel viisil heastada selle veresauna tagajärgi. 1999. aastal ühines president Gordon B. Hinckley ohvrite järeltulijatega, et pühitseda sündmuspaigas mälestusmärk. Pärast seda on Kirik teinud koostööd järglaste rühmadega mälestusmärgi ja selle ümbruse korrashoidmiseks ja on pühendunud ka tulevikus seda piirkonda korras hoidma ja säilitama.
Püüdes valgustada sündmuse üksikasju, avasid viimse aja pühade juhid Kiriku arhiivid 2007. aastal avaldatud raamatu Massacre at Mountain Meadows autoritele. Kõneledes 11. septembril 2007 veresauna 150. aastapäeval, ütles President Henry B. Eyring:
„Kuigi raamatu autorid on Kiriku töötajad, oli neil täielik kontroll toimetamise üle ja nad tegid oma järeldused ammendavatest ajaloolistest materjalidest, mida nad läbi vaatasid. Neile anti täielik juurdepääs kõigile asjaga seotud Kiriku materjalidele. Nad jõudsid kahele märkimisväärsele järeldusele: 1) sõnum, mis sisaldas Brigham Youngi tahet ja soovi mitte sekkuda immigrantide tegevusse, saabus liiga hilja ja 2) vastutus selle veresauna eest lasub Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku kohalikel juhtidel Mountain Meadowsi piirkonnas, kes olid nii tsiviil- kui ka militaartaustaga, ning Kiriku liikmetel, kes nende juhtimisel tegutsesid.
Kuigi ei või ühtegi ajaloolist sündmust täielikult mõista, on nende kolme kirjaniku töö aidanud meil teada saada rohkem, kui me selle sündmuse kohta varem teadsime. Tõde, mille me oleme teada saanud, kurvastab meid. Jeesuse Kristuse evangeelium, mida me kuulutame, mõistab täielikult hukka meeste, naiste ja laste külmaverelise tapmise. See õpetab rahu ja andestust. See, mida meie Kiriku liikmed kaua aega tagasi tegid, esindab kohutavat ärapöördumist kristlikest õpetustest ja käitumisest, millele ei või tuua vabandusi. Me ei saa muuta seda, mis juhtus, kuid me võime hoida meeles ja austada neid, kes seal tapeti.
Me väljendame sügavat kahetsust selle veresauna pärast, mis selles orus 150 aastat tagasi tänasel päeval korda saadeti, ja kogu teenimatu ja kirjeldamatu kannatuse eest, mida elasid läbi tolleaegsed ohvrid ja nende nüüdisaegsed järglased.