Joseph Smith

Joseph Smith oli Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku asutaja ja esimene president. 6. aprillil 1830. aastal organiseeris ta koos viie kaaslasega ametlikult Kiriku New Yorgi osariigis Fayette’i maakonnas. Ta juhtis Kirikut kuni 27. juunini 1844. aastal, mil ta suri märtrisurma. Tema juhtimise all kasvas Kiriku liikmeskond kuuest inimesest rohkem kui 26 tuhande inimeseni.

19. sajandi keskel kirjutas Bostoni linnapea ja tuntud kirjanik ja ajakirjanik Josiah Quincy: „Ühel hetkel tulevikus võidakse küsida: Milline ameeriklane on panustanud kõige rohkem, et vormida oma kaaskodanike mõttemaailma ja saatust, kui ükski teine inimene sellel mandril? Kui absurdne see praegu ka mõnele ei tunduks, siis pole võimatu, et vastus sellele küsimusele on Joseph Smith – mormoonide prohvet!”

Joseph Smith noorem sündis 23. detsembril 1805. aastal Vermonti osariigis Sharonis Joseph ja Lucy Mack Smithi perre. Ta oli viies laps üheteistkümnest, kes vaesesse perekonda sündis. Üheksa nendest lastest jõudsid täiskasvanuikka. Kuna tema vanematel polnud rahaliselt võimalik oma lastele ametlikku haridust pakkuda, käis Joseph koolis ainult kolm aastat. Koos õdede ja vendadega hariti teda peamiselt kodus perekonna Piibli abil.

Josephi sõbra Parley Pratti kirjelduse järgi oli Joseph umbes 183 sentimeetrit pikk, „hea kehaehitusega, tugev ja aktiivne, heleda jumega, heledate juuste, siniste silmade [ja] vähese habemega.” Olles loomult rõõmsameelne, meeldis Josephile koos lastega mängida, maadelda ja kaikaveos jõudu katsuda. Üks viimse aja püha, kes Josephit Ohio osariigis Kirtlandis külastas, kirjutas: „Ta polnud just selline, nagu Jumala prohvetist võiks eeldada. Sellegipoolest … leidsin, et ta on sõbralik, rõõmsameelne, lahke ja meeldiv mees. Ma ei saanud midagi parata – ta meeldis mulle.”

Seitsmeaastase lapsena nakatus Joseph kohaliku epideemia ajal tüüfusesse. Kuigi ta paranes sellest kahe nädala jooksul, tekkis tema jalas valulik põletik. Kuna kõik katsed põletikku välja ravida ebaõnnestusid, tegi arst ettepaneku jalg amputeerida. Josephi ema veenis arsti veel kord jalga opereerima ning arst murdis nakatunud luutüki jalast välja, ilma et oleks selleks tuimestust või korralikke töövahendeid kasutanud. Joseph ei lasknud end voodi külge siduda ega joonud ka valu vaigistamiseks alkoholi, vaid pidas operatsiooni vastu isa süles olles. Joseph tervenes, kuigi oli sunnitud järgnevad kolm aastat karke kasutama ning lonkas kuni elu lõpuni.

Joseph Smith abiellus Emma Hale’iga 18. jaanuaril 1827. aastal. 17-aastase abielu jooksul olid nad vanemateks 11 lapsele, kellest kaks olid lapsendatud. Josephi ja Emma esimesed kolm last surid paari tunni jooksul pärast sündi. 1831. aastal lapsendasid nad kaksikud – poisi ja tüdruku. Poiss suri enne üheaastaseks saamist. Järgneva 12 aasta jooksul tõi Emma ilmale veel kuus poisslast, neli nendest jõudsid täiskasvanuikka – noorim sündis viis kuud pärast Josephi surma.

1820. aastate New Yorgi osariigis leidis aset usuelu elavnemine. 14-aastane Joseph Smith sattus eri religioonide pärast segadusse, ning lugenud ühte Uue Testamendi salmi, läks ta sellest ajendatuna metsa palvetama. Joseph teatas, et Jumal ja Jeesus Kristus ilmusid talle. „Nägin otse oma pea kohal valguse sammast, mis oli eredam päikesevalgusest ja laskus tasapisi, kuni langes minu peale.“ Valguses nägi ta kahte isikut, üks neist kutsus Josephit nimepidi, osutas teisele ning ütles: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!” Kiriku liikmed nimetavad seda kogemust Esimeseks nägemuseks. See muutis Joseph Smithi igaveseks ning sellega muutus ta keskseks osaks viimse aja pühade uskumustes. Samuti algas sellega Jeesuse Kristuse Kiriku taastamistöö maa peal.

Joseph Smith on arvatavasti enim tuntud selle poolest, et ta tõlkis Mormoni Raamatu: Teise testamendi Jeesusest Kristusest. Kiriku liikmed usuvad, et Joseph juhatati Palmyra lähedal asuva künka juurde New Yorgi osariigis, kus Moroni-nimeline ingel andis talle muistsed ülestähendused. Kuldsetele plaatidele tehtud ülestähendused andsid ülevaate Kristuse eluajal Ameerika mandril elanud inimeste ajaloost. Joseph tõlkis need plaadid umbes kolme kuuga ning Mormoni Raamat avaldati esimest korda 1830. aastal New Yorgis E. B. Grandini poolt.

Kuigi Joseph oli sündinud talumees, töötas ta ka toimetaja, ettevõtja ja ärimehena. Aastatel, mil ta juhtis alles noort Kirikut, organiseeris Joseph rahvusvahelise misjonäride programmi ning pani aluse tänapäeval ühele suurimale naiste organisatsioonile maailmas. Ta oli ülevaatajaks kolme linna ehitamisel ning juhatas kahe templi ehitamist, olles samal ajal vastamisi pidevate kohalike rahvajõukude tagakiusamisega, kes lõpuks ajasid Kiriku liikmed kõikidest Josephi asustatud linnadest välja.

Kuna Ameerika kodanikest pühade usulisi ja kodanikuõigusi pidevalt rikuti, hoolimata sellest, et nad mitmel korral föderaalvalitsuse poole pöördusid, esitasid Kiriku liikmed 1844. aastal Joseph Smithi Ameerika Ühendriikide presidendikandidaadiks. Sama aasta mais esitas Illinoisi osariigis asuv Nauvoo linn ametlikult Josephi presidendikandidaadiks. Tema poliitiline platvorm kutsus valitsust üles tagama tagakiusatud kodanikele usulised ja kodanikuõigused. Näib irooniline, et rahvajõuk tappis Josephi ja tema venna sama aasta juunis, mis tegi Josephi lühikesele poliitilisele karjäärile lõpu.

Joseph ja tema vanem vend Hyrum mõrvati püstolilasuga 27. juunil 1844. aastal 150- kuni 200-mehelise rahvajõugu poolt. Neid hoiti Illinoisi osariigi vanglas valesüüdistuste pärast mässu õhutamise ja riigireetmise eest ning nad olid ennast vabatahtlikult võimude kätte andnud. Joseph oli 38- ja Hyrum 44-aastane. 28. juunil toimus Josephi ja Hyrumi ärasaatmine, milles osales umbes 10 000 leinajat. Järgmisel päeval maeti nad eraviisiliselt, et vältida rüvetamist ja rahvajõukude rünnakuid.

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmete arv on nüüdseks enam kui 14 miljonit. Viimse aja pühad austavad Joseph Smithi kui prohvetit, samamoodi nagu nad austavad ka teisi Piibli prohveteid, näiteks Moosest ja Jesajat.