Uudislugu

Edu valem ja õnne võti

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku president Thomas S. Monson alustas Kiriku 183. kevadist üldkonverentsi templitest rääkides.

„Täna on mul au kuulutada välja veel kaks templit, mis lähikuudel ja -aastatel ehitatakse järgmistesse paikadesse: Ameerika Ühendriikidesse Cedar Citysse ja Brasiiliasse Rio de Janeirosse. Vennad ja õed, templite ehitamine jätkub vaibumatult.

Edasi peatus president misjonitööl kui Kiriku peamisel iseloomustajal. „Nagu te teate, teatasin ma oktoobrikuu üldkonverentsil vanusepiiride muutustest, millal noored mehed ja noored naised võivad teenida põhimisjonäridena. Noored mehed võivad nüüd teenida alates 18. ja noored naised alates 19. eluaastast.

Meie noorte vastus sellele on olnud märkimisväärne ja inspireeriv. 4. aprilli seisuga .. on meil teenimas 65 634 põhimisjonäri ning veel üle 20 000 on saanud kätte oma kutse, kuid ei ole veel läinud misjonäride koolituskeskusesse, ning üle 6000 on veel tegemas vestlusi oma piiskoppide ja vaiajuhatajatega. Oleme pidanud looma 58 uut misjonit, et mahutada suurenenud misjonäride hulka.

Selleks et aidata seda misjonäride väge ülal pidada, kuna paljud meie misjonäridest on pärit tagasihoidlikest oludest, kutsun ma teid üles võimalusel annetama heldelt Kiriku üldisesse misjonitöö fondi.”

Misjonitöö teemal peatus president Monson ka preesterluse istungil, kuulutades, et „me armastame ja kiidame neid, kes on valmis ja innukad teenima.

.. Pühakirjades ei leidu teist nii asjakohast üleskutset, siduvat kohustust ega otsekohest juhist kui see, mille ülestõusnud Issand Galileasse ilmudes oma üheteistkümnele jüngrile andis. Ta ütles:  „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teid käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”1

See jumalik käsk ühes hiilgava lubadusega oli juhtmõte aegade keskpaigas ja on seda ka tänapäeval. Misjonitöö on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku peamine iseloomustaja. On seda alati olnud ja jääb nii. Prohvet Joseph Smith kuulutas: „Lõppude lõpuks on siiski suurim ja tähtsaim kohustus evangeeliumi jutlustamine.””2

Samal teemal jätkates, mainis president Monson, et kahe lühikese aasta jooksul tulevad praeguste põhimisjonäride asemele tänased Aaroni preesterluse hoidjad. „Noored mehed, kas olete selleks valmis? Kas olete valmis tööle asuma? Kas olete teenimiseks ette valmistunud?” küsis president Monson.

Kuigi misjonitöö „nõuab pikki tunde ja suurt pühendumist, isetut ohverdamist ja tulihingelisi palveid,” toob see „lõpptulemusena .. endaga kaasa suurt kasu igavese õnne näol, mis ulatub läbi surelikkuse igavikuni välja.”

Mainides, et misjonitöö on kõigi liikmete (mormoonide) kohus, tõi president Monson välja valemi, mis tagab meile edu. „Esiteks, uurige usinalt pühakirju; teiseks, planeerige oma elu eesmärgikindlalt; kolmandaks, õpetage tõde tunnistusega; ja neljandaks, teenige Issandat armastusega.”

Pühapäeva hommikusel istungil, peatus president Monson kuulekusel.

„Mehed ja naised on läbi aegade otsinud teadmisi ja arusaamist surelikust elust, oma kohast ja eesmärkidest, aga ka sellest, kuidas leida rahu ja õnne. Igaüks meist on selliste otsingutega tegelenud. .. Need teadmised ja arusaamine on kättesaadavad kogu inimkonnale. Need peituvad igavestes tõdedes.

.. Mõned võivad küsida: „Kust sellist tõde leida ja kuidas me selle ära tunneme?” Prohvet Joseph Smithi kaudu Ameerika Ühendriikides Kirtlandis 1833. aasta mais antud ilmutuses kuulutas Issand:

 „Tõde on teadmine asjadest, nii nagu need on ja nagu need olid ja nagu need saavad olema. .. Tõe Vaim on Jumalast .. ja ükski inimene ei saa täiust, kui ta ei pea kinni tema käskudest. See, kes peab kinni [Jumala] käskudest, saab tõde ja valgust, kuni ta saab tões hiilgavaks ja ta tunneb kõiki asju.”3

.. Praegusel valgustatud ajajärgul, mil evangeeliumi täius on taastatud, ei pea me tõde otsides purjetama üle tundmatute merede ega rändama tähistamata teedel. Armastav Taevane Isa on määranud ära meie kursi ja andnud eksimatu juhise – nimelt kuulekuse. Me saame teadmise tõest ja vastused oma suurimatele küsimustele, kui oleme kuulekad Jumala käskudele.

.. On olemas reeglid ja seadused, mis tagavad meile füüsilise turvalisuse. Ka on Issand andnud meile juhised ja käsud, mis aitavad tagada meie vaimse turvalisuse, et võiksime edukalt ringi liikuda selles sageli ohtlikus surelikkuses ja naasta lõpuks meie Taevase Isa juurde.

.. Me võime saada teadmisi, mida otsime, vastuseid, mida ihkame, ja jõudu, mida soovime, et seista silmitsi tänapäeva keerulise ja muutuva maailma raskustega, kui kuuletume meeleldi Issanda käskudele.”

„Vennad ja õed, me oleme ülemaailmne Kirik,” ütles president Monson konverentsi lõpetades. „Meie liikmeid leidub kõikjal maailmas. Olgem head kodanikud oma rahva hulgas, kus me elame, ja headeks naabriteks kogukondades. Sirutagem käsi neile, kes on teistest uskudest, samamoodi nagu sirutame käe oma Kiriku liikmetele. Olgem sallivad, lahked ja armastavad nendega, kes ei jaga meie usulisi vaateid ja käitumisnorme. Päästja õpetas maailmale armastust ja heasoovlikkust kõigi meeste ja naiste suhtes. Järgigem alati Tema eeskuju.

.. Me elame maailma ajaloos ajal, mil kohtame palju raskeid katsumusi, kuid samas avaneb suuri võimalusi ning on põhjust rõõmustada. Loomulikult tuleb meil ette aegu, mil kogeme oma elus pettumust, südamevalu ja isegi tragöödiaid. Aga kui usaldame Issandat, siis Ta aitab meid neis katsumustes, olgu need siis millised tahes. Laulude autor kinnitas: „Õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.”4

Evangeelium „on meie õnne võti. .. Ma tunnistan isiklikult, et Jumal elab ja Ta kuuleb alandlike südamete palveid. Tema Poeg, meie Päästja ja Lunastaja kõneleb igaühega meist: „Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde.”5 Uskugem neid sõnu ja proovigem seda lubadust järele.

.. Minu palve on, et Issand õnnistaks ja hoiaks teid. .. Tema lubatud rahu olgu teiega nüüd ja igavesti!”

Viited

1. Mt 28:19−20.

2. Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 330.

3. ÕL 93:24, 26–28.

4. Ps 30:6.

5. Ilm 3:20.

Stiilijuhend:Kirjutades Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikust, palume esmamainimisel kasutada alati Kiriku täisnime. Lisainfot Kiriku nime kasutamise kohta leiate meie võrgus olevast Stiilijuhend.